Aega võttis, aga lõpuks Ta siiski tuli. Kaua oodatud kaunike – Talv!
Esimesed külmakraadid ilmusid termomeetrile juba eelmise aasta numbri sees ning sahinad lumesajust kostusid ka juba kõrvu..
Esimesed mõnusad miinused ja krõbe talvine rattasõit Harku järve ääres.
Edasi läks aga kõik rappa! Lausa kolme rappa 🙂
Pääsküla Raba. Häbi öelda, aga vaatamata sellele, et olen põline tallinlane, kõndisin esmakordselt sealsetel radadel…
Marimetsa raba. Väikese rabamatkamise pagasiga võin öelda, et üks ilusamaid rabasid, kus käinud olen. Kakerdajale jääb Marimetsa muidugi alla ning Meenikunnoga ei anna seda ühele pulgale pannagi, kuid sellegipoolest on tegu ühe hingematvalt kauni rabaga. Äärmiselt huvitav on sealne kehvas seisukorras olev vana laudtee-rada, kuhu suvel ei soovitaks ilma päästemeeskonnata jalga tõsta 🙂
Viru Raba. Miinus viisteist. Kraadi! Ja käis selline tunglmine nagu 23. detsembri õhtul Rocca Al Mare keskuses. Eestlased on ikka tõeline rabarahvas – respect!
Jägala juga. Täpselt selline nagu ta ikka iga aasta pakase saabudes on 🙂
Toompea ja Schnelli park. Miinus kaheksateist! Ja kauaoodatud lumi 🙂
Talvevõlumaa otse linna südames!