Mulle on alati meeldinud looduses viibida: metsas joosta, rabas matkata, põllul rukkililli korjata, mere ääres telkida. Ühel kevadpäeval tekkis mul mõte matkata jalgsi mööda Aegviidu-Ähijärve matkateed. Nojah, mitte tervet 627 kilomeetrit, aga vähemalt osa sellest. Ja kuna ma pelgan üksi metsas olemist, hakkasin koheselt omale reisiselle kaasa otsima. Arvestades, et see matk saab olema täielik mugavustsoonist välja astumine, pidin leidma kellegi, kes on samamoodi veidi kreisi inimene nagu mina ja nõus hullustega kaasa tulema. Krista! Ja ta oli nõus! Algselt pidi meiega ühinema ka Kaia, aga kahjuks tekkisid ajakavas väikesed nihked (Viini reisi ja triatloni tõttu) ning ta ei saanud kahjuks tulla.
Ettevalmistused. Neid oli rohkelt. Esmalt pidime otsustama, millise jupi me sellest pikast teekonnast valime. Mind on alati ahvatlenud Lõuna-Eesti loodus ja maastikud ning seadsimegi matka alguspunktiks Kiidjärve looduskeskuse: rongijaamale lähedal ja võimalus RMK majast ka kaarte kaasa haarata. Matka lõpp-punkti me paika ei pannud, kuna polnud kindlad mitu päeva me vastu peame ja mitu kilomeetrit me päevas kõnnime. Pikemat kui viiepäevast matka ei saanud me aga ette võtta, kuna tahtsin triatlonile eelneval päeval kodus olla. Ja kui nüüd aus olla, siis olime matka suhtes liialt optimistlikud: pidasime võimalikuks päevaseks kilometraažiks ligi 40 kilomeetrit, ehk siis oleksime peaaegu Setomaale välja jalutanud. Nii see aga ei läinud. Sellest aga täpsemalt hiljem.
Trajektoor, kaardid! Pidime arvestama asjaoluga, et ei saa võibolla mitu päeva telefone laadida (akupanka meil tol hetkel ei olnud) ja seega ainult Google Maps’ile loota ning printisin välja kõik kaardid suurendatud kujul, et nende järgi rada läbi kõndida. Guugeldasime kõikvõimalikke ööbimiskohti, mis tee peale jäävad: kui pikad on vahemaad, kas joogivee võimalus on olemas, kas pood on lähedal.. Veidi hulljulge olen ma küll, aga täiesti ette valmistamata ma sellist seika ette ei võta!
Matkavarustus. Jalgsi matkamisega on see lugu, et pead kogu inventari terve teekonna vältel seljas tassima. Nii et mida vähem seda kaasa tassid, seda lihtsam on. Ja hiljem on ka vähem kirumist. Meie matkavarustuses sisaldusid: telk, korralikud telgivaiad, magamiskott (siinkohal meeldetuletus järgmiseks matkaks: võta kaasa soojapidavam magamiskott!!!), täispuhutav padi, joogamatt, primus, gaas, varugaas, pott, pann, plastiknõud, söögiriistad, taskulamp, sääsetõrjevahendid, esmaabivajendid, hügieenitarbed (nende arvelt oleks võinud kotis ruumi kokku hoida, kuna pesemisvõimalused olid teekonnal ikka väga piiratud ja saabusin koju täpselt nende samade neljapäevaste punupatsidega), toidumaterjal (sh maitseained, õli jne), riided, varujalanõud, veel riideid.
Päev 1. Kiidjärve rongijaam-Peri lõkkekoht ~24,5 km
Nii see alguse sai. Esimese päeva ilm oli selline eesti suvele iseloomulik: väheke uduvihma, veidi päikest, sooja umbes 16 kraadi.
Teekond kulges mööda RMK metsaradu maagilises Taevaskojas.
Selles kohas tegime ka väikese tahtmatu kõrvalepõike, olime unustanud oma kaarti jälgida ning juhindusime heausklikult Taevaskoja matkaradade märgistusi. VIGA! Algajale matkajale õpetuseks: jälgi alati ettenähtud kaarti! Metsad on täis igasugu muid matkaradu, mis ei vii sind üldse sinna kuhu vaja. Või kui viivad, siis väga suure ringiga. Aegviidu-Ähijärve matkatee on märgistatud valge ja rohelisega! Mitte kollase ega punase ega muu värviga!
Vahepeal kohtasime tee ääres ka ergutajaid 🙂
Ja tere Põlva!
Esimene õhtu lubasime endale ühed märjukesed 🙂 Kes teab, millal jälle saab eksole 😎
Mõned sajad meetrid enne Peri lõkkekohta. Korralik ürgmets. Ja ei tasu uskuda RMK infovoldikut, et kuskilt sealt ojast peaks saama tarbevett. Ei saanud! Mingisuguse lombi küll leidsime, aga see nägi välja nii hirmus, et ma pigem võtaksin siitsamast kodu eest läbiminevast drenaažikanalist vett 😛
Päev 2. Peri lõkkekoht- Paidra lõkkekoht ~23,1 km.
Saage tuttavaks – tema on meie uus sõber Rescue Blanket. Ilma Temata poleks me vist ööd üle elanud ja oleksime ära külmunud 🙂 Thanks RB 😉
Muidu oli hommik mõnus. Master bedroom with private bathroom 🙂
Hommikul tuli langetada karm otsus jalanõude osas. Mu Viini ööklubis väljateenitud villike väikese varba peal oli eelmisel päeval meeletut valu teinud, suure verevalumi tekitanud ja iga samm oli täielik piin. Otsustasin proovida plätusid. Neid õudseid õhukesi ujula jaoks ostetud kuue-euroseid varbavaheplätusid, mille ma ilma mõjuva põhjuseta kaasa vedasin, kuid nüüd siis päästsid mu matka!
Teekond kulges peamiselt mööda kruusateid – kilomeetrite viisi viljapõlde ja heinamaid.
Krista mässis end kilesse, ennetamaks vihmasadu. Vihma ei tulnud 🙂
Ja teel Leevi lõkkekohta leidsime veel romantilisi lompe 🙂
Lõpuks siis telkimiskohas. Paidra järve lõkkekoht. 
Tööjaotus oli ka selge – seni kuni Krista lõkke püsti sai, mängisin mina Jamiet.
Päev 3. Paidra lõkkekoht – Rebasemäe metsaonn ~23,3 km
Öö möödus taas RB (Rescue Blanketi) seltsis. Hommikul tervitasid meid järve teiselt kaldalt filmi võttegrupp, mis tähendas ka seda, et keegi härra saadeti meid valvama, et me kaadris rumalusi ei teeks 🙂
Lõpuks jõudsime Meenikunno matkaradadele. Meeletult kaunis raba! Soovitan kõigile sinna minna!
Väike suplus Valgõjärves ja siis sammud edasi öömaja poole 🙂
Keegi oli hunniku jõulukarda puule visanud 😀
Jõudsime ööbimiskohta: Rebasemäe metsaonni. Kui ma peaks kunagi lavastama mõne õudusfilmi, siis ilmselt oleks see ideaalne võttekoht selle lavastamiseks 😀 Üksi ei oleks ma ilmselt suutnud seal ööbida. Kui soovite ette kujutada sealset miljööd, siis mõelge Nukitsamehe filmile, ja lisage veidi hirmu ja õõvastust juurde 😛
Õnneks oli onni lähedal Rebasemäe allikas, kust sai puhast joogivett. 
Päev 4. Rebasemäe metsaonn – Värska bussijaam ~23,7 km.
Kolmas öö mööduski onnis. Telki me püsti ei pannud, kuna mõtlesime, et onnis on ehk soojem. WRONG! Kuna meie magamiskotid olid ilmselt mingid odavad käkid ja mõeldud tõenäoliselt itaalia suvises kliimas telkimiseks, siis ei pääsenud me ka sel ööl hõbepaberi all magamisest. Kuna seda oli ainult üks ja me pinke ei saanud kokku lükata, siis pidin leppima oma kaasavõetud garderoobiga, mis kiht-kihi haaval öö jooksul selga läks. Ja kes soovib siinkohal kommenteerida, et kihiline riietus ei tee olekut soojemaks ja parem oleks olnud ilma paksu riietuseta magamiskotis olla, siis JAH, ma proovisin ka pesuväel kehasoojusega magamiskotti kütta! Ikka oli hirmus külm. See magamiskott oli nagu soojustamata kivimaja, kust kogu soe köetud õhk koheselt välja aurab.
Hommikusöögiks aga pannukad ja värsked mustikad. Omnomnom.
Peale hommikusööki saabus meie ööbimiskohta terve bussitäis turiste, kes meid suurte üllatunud silmadega vaatasid: neiud kahekesi öösel üksi metsas?
Ja taas teele. 
Värkas tervitati meid värske vihmasajuga. Olime hommikul kokku leppinud, et Värska jääb meie matka lõpp-punktiks. Otsisime üles bussijaama, kosutasime end poes leiduva hea ja paremaga ning asusime kodu poole teele. 
Üks selfie ka lõpuks.
4 päeva ja umbes 95 kilomeetrit hiljem. Kaunid ja rõõmsad. Ja muidugi värsked 😀
Diana fotoblogi 
